FONEETIKA konspekt
Frikatiiv ehk hõõrd- ehk ahtushäälik
Friktsioon ehk hõõrdumine
- Lateraalfrikatiiv ehk külghõõrdhäälik
Võivad tekkida konsonandi lähedal, kui keele külgedele tekib ahtus ja õhuvoolus tekivad
turbulents ja hõõrdumine.
- Sibilant ehk sisihäälik
Sibilandid on tugevama müraga tekitatud kui lateraalfrikatiividel, mistõttu võidakse
öelda viimaste kohta ka mittesibilandid.
Afrikaat
Liikvida ehk sulahäälik
- Lateraal ehk külghäälik
- Tremulant ehk värihäälik
Õhuväljapääsu takistusaste on vahelduv. Seal vaheldub sulg-ahtus-sulg-ahtus. Vahel on
ahtus nii lai, et võib kuulda vokaalset osa. Keeletipp võib väriseda, näiteks eesti r-
hääliku puhul.
Tap ehk klopsuhäälik ja flap ehk puutehäälik
Tapi puhul keel puudutab kergelt suulage. Flapi puhul toimub liikuv suulae puudutus
annaabi.ee 
