Õiguse sotsioloogia
pikaldased psühhoosid); 2) vaimutegevuse ajutine rike hoogudena, sageli ägeda atakina esinev, kuid enam või vähem kiiresti
mööduv sügav psüühika häire (nt akuutne reaktiivne psühhoos, patoloogiline afekt, patoloogiline joove, äge infektsiooniline
psühhoos jt); 3) nõrgamõistuslikkus kaasa sündinud, alatine mõistuslik arenematus (oligofreenia); 4) muu haiguslik seisund
kroonilises või ajutises psüühilises haigestumises mitteseisnev, kuid nendega võrreldav tervisehäire (nt psühhopaatia raskemad
vormid, või abstinentsi raskemad juhud narkomaanidel). Mõningatel juhtudel võib muuks haiguslikuks seisundiks lugeda ka
kurttummust. KarS § 34 on välja toodud aga otseselt süüdivust välistavate meditsiiniliste kriteeriumide loetelu. ,,Isik ei ole
süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keeletusest või oma käitumist vastavalt sellele