Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos
See aga ei tähenda, et etnilisel identiteedil poleks tähtsust olnud. Oma roll sellel oli,
kuid mitte poliitilise rahvusluse mõttes.
Eristus ei olnud esmajoones etniline. "Rahvus" polnud keskaja mõistes etniline
kogukond vaid esmajoones õiguslik kogukond. Liikumine sotsiaalsel redelil võis
kaasa tuua liikumise ühest kogukonnast teise. Õiguslik korraldus andis eelise
sisserändajaile. Al 14. sajandi lõpust hakati järjest enam piirama mittesasklaste
pääsu "parematesse" ametitesse, kohati piirama õigust omada linnas kinnisvara.
Ka ehted, rõivaesemed ja muudki asjad jagunesid samuti saksa ja mittesaksa
omadeks.
Kuid pigem tegu sunnismaiste talupoegade eemalehoidmisega, mitte etniliste
eestlaste. Kartus, et talupojad tulevad linna ja võtavad töökohad ära ja teevad tööd,
milleks sobivad pole.
Linnaeestlaste või -lätlaste suhtes ei pruukinud kehtida.
Sotsiaalsete seinte jäigastumine, sõltuvate talupoegade tõrjumine linnadest,