Pais vajab ravi. Samuti viljeleb külaelu vastuolusid J. Liiv, leiab kompromissi romantilise ja realistliku külakäsitluse vahel. Lk 4. 16. Hübriidsus ja mimikri külakujutuse võtetena Mimikri: Kolonisaatori ja koloniseeritava ambialentne suhe. Koloniaalpoliitika tavaline eesmärk on olnud ergutada koloniseeritavat matkima kolonisaatorit. Selle tulemiks pole kolonisaatori täpne, vaid pigem ebaselge, määrdunud koopia. Pisike mittesarnasus, mis vaikselt sugereerib on häiriv koloniseeritava identiteet pole siiski sama. E. Vilde ,,Külmale maale" Hübriidsus: uus transkultuuriline vorm, mis on kolonisatsiooni loodud kultuurilide kontakttsoonis. Hübriidsusel on mitu vormi: keeleline, poliitiline, rassiline. Kreool- ja pidzinikeel. Koloniseeritava ja kolonisaatori vastastikune sõltuvus. Jakob Pärn ,,Must kuub", J. Liiv ,,Vari". 17. Religiooni teema 19. sajandi eesti kirjanduses
kõneleda sõltumatusest ja omakasupüüdest. 1749 aastal kuulutas Dijoni linna akadeemia välja auhinnatöö teemal ,,Kas teaduste ja kunstide uuendus on aidanud kaasa kommete puhastamisele?" Rosseau osales, kuis ta sai küsimusest teisiti aru, kui akadeemia- ta lisas pealkirjas ,,puhastamisele" veel juurde ,,hävitamisele." Akadeemia kroonis töö auhinnaga, olgugi et see tema ootusi ei täitnud. Aastal 1753 kuulutas akadeemia välja uue võistlustöö teemal ,,Millel põhineb inimeste mittesarnasus; on see loomuliku seadusega õigustatud?" Rosseau kirjutas ka selle kohta töö, kuid akadeemia poolehoidu enam ei võitnud. Rosseau kirjutas ka töö riigikorralduse kohta, millega pani põhja hiljem kirjutatud ,,Seltskondlikule lepingule." Ajajärk (1756 1762) oli kõige viljakam tema elus. Ta arvas, et pole kõlblik sotsiaalse elu jaoks kõigi selle köidikute ja kohustustega. Seepärast püüdiski ta
annaabi.ee 
