Südame rütmihäirete tekkemehhanismid
Sellisel juhul jagunevad K+ kanalid pingest-sõltuvateks ja ligand-sõltuvateks
kanaliteks. Pingest sõltuvad kanalid on enamasti kõige olulisemad aktsioonipotentsiaali kuju
ja kestuse määramisel. Normaalses repolarisatsioonis mängivad ligand-sõltuvad kanalid
väikest rolli, kuid kui neid aktiveerib näiteks atsetüülkoliin, siis võib tänu neile kiireneda
repolarisatsioon ja lüheneda aktsioonipotentsiaali kestus.
Südamelihasrakkude aktsioonipotentsiaali võib jagada viieks faasiks. Mittesammuandja rakud
omavad puhkepotentsiaali, mis on lähedal K+ ioonide taasakaalupotentsiaalile.
Puhkepotentsiaal on neljandas faasis väga negatiivne, kuna K+ kanalid on avatud ning toimub
K+ väljavool, mis muudab membraani potentsiaali negatiivsemaks. Samal ajal kiired Na+
kanalid ja L-tüüpi aeglased Ca+2 kanalid on kinni. Edasi naaberrakult ülekanduv
aktsioonipotentsiaal põhjustab raku kiiret depolarisatsiooni lävipotentsiaalini. Sellele järgneb