Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis
Eestikeelse
trükisõna looja oli reformatsioon. Vaeste koolipoiste institutsiooniga pandi esmakordselt alus
maarahvast haritlaskonna kujunemisele. Eestlaste rahvuslik kultuur leidis reformatsiooni tagajärjel
oma dünaamilise järjepidevuse.
3 Vaesed koolipoisid Tallinnas 16. sajandi teisel poolel
Liivimaa reformatsiooni omapära tingis asjaolu, et tegemist oli Saksa koloniaalalaga, kus
rahvastiku põhimassi moodustasid mittesakslased. Juhtivad reformaatorid pidid arvestama
mittesakslastega, kas või evangeelse koguduse ja usupropaganda laiendamise eesmärgil.
1524. aastal toimunud pildirüüsteliikumine aktiveeris linnarahvast, ennekõike alamkihte, kuid
samas sundis ka linna omavalitsusorganeid rakendama demokraatlikumat ja liberaalsemalt poliitikat.
Tallinna kohalikud reformaatorid esitasid raele kiriku reorganiseerimie projketi, milles oli ka
ettenähtud ühislaeka rajamine hoolekande eesmärkidel. 1549. aastal loodi ühislaeka kõrvale Tallinna