EESTI KESKAEG
selle olemuse sisu muutub alles 15. sajandil, kui vaimulikud hakkavad küsima, mida talupojad oma igapäevaelus
teevad, et mis see on. 16. saj II poolel luterlikus kontekstis, mille näiteks on Balthasar Russowi Liivima kroonika, kus
kirjeldatakse paganlikuks Neitsi Maarja austamist? Katolike kristianiseerimine ei saanudki olla efektiivne, sest nad
tõid pühakukultuse jne - protestantide arusaam ristimisest. Merkel: leida üles Eesti oma usk, mida defineeriti mitte
mittekristlikuna, kuivõrd mittesakslasikuna. folkloori kogumine lähtus eeldusest, et kõige pealt folkloor säilitab läbi
saj muinasaja pärandi ja teiseks, et me võime sealt välja puhastada eestaste usu, kui me jätame kõrvale saksa mõjud.
Tulemuseks see, et olemasolevad folkloori kogud kajastavad väga kitsast osa sellest, mida 18. sajandi talupoja
ühiskonnas tegelikult usuti. See on välja rebitud omaaegsest kontekstist, kuhu ta kuulus. Tänapäeva arusaama järgi on