Linnad ja kaubandus
alamsaksa keel. Arvuliselt Oli aga linnades selge ülekaal kohalikul rahval. Mida väiksem Oli
linn, seda rohkem elas seal tõenäoliselt eestlasi. Üldiselt anžatakse, et Liivimaa linnades Oli
rahvus keskajal pigem sotsiaalne kui geneetiline määratlus. Maalt linna asunud esimese põlve
linlane, kes teenis leiba lihtsa füiisilise tööga, sarnanes kultuuriliselt kindlasti enarn oma maal
elavate sugulaste kui põliste linlastega — teda nimetati „mittesakslaseks". Kui tema
järeltulijatel õnnestus aga sotsiaalsel redelil ülespoole liikuda, tõustes näiteks käsitöölise
seisusesse, kaasnes sellega tõenäoliselt peagi kultuurivahetus ja sakslaseks muutumine.
Gildid ja vennaskonnad
Keskaegne ühiskond oli korporatiivne. Linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise
hüvedest ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. Hiliskeskajal kuulus harilikult iga
linna ülem- või keskklassi täiskasvanud mees mõnda ametialasesse ühendusse
annaabi.ee 
