Majanduspoliitika
kohal troonida, teisi ekspluateerida. Kuid eliidi olemus ja kujunemine on suuresti just moodsa
ühiskonna probleem. Traditsioonilises ühiskonnas, kus inimesed olid selgesti jaotatud
erinevatesse “ühiskonnalahtritesse”, olid “kutsutud ja seatud” üsna selgesti määratletud. Neid
nimetati aristokraatiaks ja üldiselt ei olnud tollal vaidlusi selle üle, kes või mis on ühiskonna
eliit.
Tänaseks on saanud selgeks, et nii revolutsioonilised kui ka mitterevolutsioonilised püü- ded
rajada täiesti egalitaarset (võrdsusele suunatud) ühiskonda on täiesti viljatud: revolutsioonid ei
too kunagi võimule masse, vaid hoopis asendavad “roiskunud” eliidi tarmukamaga (vana eliidi
uue eliidiga).
Ühiskond on alati jagunenud rikasteks ja vaesteks. Alati on üritatud rikkust ümber jagada ning
alati on avastatud, et selle tulemusena on tekkinud uued rikkad ja uued vaesed.
Teoreetiliselt jagunevad eliiditeooriad kahte suurde rühma.