Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis
ning järgisid konservatiivset likviidsusjuhtimist. Seda kinnitab ka krediidiasutuste
arvelduskontode saldo - detsembris hoidis enamik panku oma vahendeid Eesti Pangas
nõutava taseme piirimail. Teine osa krediidiasutusi eelistas seevastu hoida detsembri
alguses kuu keskmisena nõutavast tasemest väiksemat arvelduskonto saldot, et siis kuu
lõpu ja aastavahetuse paiku märgatavalt kasvatada kroonipuhvreid. Detsembris liikus
raha mitteresidentsetest krediidiasutustest ning väärtpaberiportfellist keskpanka.
Väliskapitalivood. 1999. a IV kvartali lõpp tõi kapitalivooge kajastavasse statistikasse
järjekordse lühiajalise hüppe. See oli tingitud kommertspankade likviidsusjuhtimisest
aastatuhande vahetuse eel, mil detsembri lõpuks loodi välisreservide arvel suuri
likviidsuspuhvreid võimaliku krooninõudluse kasvu rahuldamiseks. Maksebilansi
reservide kontol kajastuv Eesti Panga välisvaluuta brutoreserv suurenes 1999. a jooksul
annaabi.ee 
