Kas religioon avardab mõtteid või tapab neid
uskuma. Juurdlemist, otsinguid ja kahtlemist vaadletakse sellises religiooni mudelis
pahakspanevalt või mitte aksepteerivalt. Mõtlemist peetakse religioosset tunnet rüvetavaks ja
moonutavaks ning religiooni oma olemuselt mõtlemisest sõltumatuks.
Saksa filosoofi Hegeli järgi see nii olla ei saa, sest just mõtlemine eristab inimest loomast ja
religioon on inimesele ainuomane. Mina arvan samuti. Kõik inimesed on suuremal või vähemal
religioossed. Mittereligioosset inimest pole olemas. Religioossus on inimesele kaasasündinud
omadus. Mingit sekulariseerumist minu arusaamist mõõda toimunud ei ole ega saagi toimuda.
Selles mõttes on küsimus, kas religioon soodustab või takistab mõtlemist, veidi arusaamatu, sest
kuna kõik inimesed on religioossed ja kõik inimesed vähemalt mingilmääral mõtlevad, siis ei ole
võimalik sellisel viisil sellele küsimusele vastust leida.