Antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme.
võimalust, et leidub inimesi, kes peavad tema enda õpetust ekslikuks, ning oma
teesi kohaselt peab ta tunnistama, et ka nende inimeste selline väide on nende
jaoks tõene. Me võiksime ju sel juhul küsida Protagorase käest – kui igal ühel on oma
tõde, kas siis see, mida sina väidad, võiks põhimõtteliselt olla tõde üksnes sinu
jaoks? Protagorase väitel paistab aga olevat ilmne pretensioon sellele, et olla
universaalne, mitterelatiivse kehtivusega väide (vähemasti kõigi inimeste kohta). Kui
see nii on, siis ei ole Protagorase väite pretensioon universaalsele kehtivusele
kooskõlas tema väite sisuga.
Kontekst, milles Protagorase esimest teesi “Theaitetos”`es käsitletakse, jätab mulje,
nagu oleks Protagorase järgi teadmiste allikaks üksnes meeled või peamiselt
meeled. Teine fragment, mis temalt pärineb, korrigeerib mõnevõrra seda muljet:
annaabi.ee 
