Vene impeeriumi ajalugu 1721-1917
Vaimuliku seisuskonna korporatsiooniks oli sinodid ja vaimulike konsistooriumid.
Vaimulike seas oli selge kihistumine: preestrid, diakonid, salmilauljad.
Kirikliku ameti pidamiseks olid ka vanuseliseks piiranugd. Preestriks saamiseks pidi olema vähemalt 30 aastaseks.
Diakoniks võis saada 25 aastaselt, salmilauljaks 15 aastaseks.
Vaimulike seisuse omapäraks oli see, et tegemist oli kõige rohkem haritud seisusega.
Linnaseisus:
Peeter I ajal hakati linnakodanikke jagama regulaarseteks ja mitteregulaarseteks kodanikeks.
Regulaarsed kodanikud jagati omakorda vastavalt kapitali suuruselt kaupmeeste gildideks ja käsitööliste tsunftideks.
Tsunftid organiseeriti lääne eeskujul ametite kaupa.
Oluline oli jällegi see, et tegemist polnud päritava seisusega kõik sõltus kapitalist.
Põhjalikud muutused linnaseisuse tasandil leiavad aset Katariina II valitsusajal, kui mitmete seadustega pannakse