27.Metallurgia Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Pürometallurgia metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel 29. Valamine liivvormi või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Liivvormvalu puhul valand vormitakse Hüdrometallurgia metallide saamine nende liivvormis, mille siseõõnsus soolade vesilahustest; kasutatakse paljude kopeerib valandi kuju. mitterauametallide tootmisel
Metallurgia ja kõrgahju tehnoloogia Iseseisevtöö Helmo Hainsoo TARTU 2012 Martin Raba Sissejuhatus Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Enamik metalle on maakoores keemiliste ühenditena, valdavalt oksiididena, millest tuleb metall mitmesuguseid metallurgilisi protsesse rakendades eraldada. Põhilised metallurgilised protsessid on: · Pürometallurgia metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Kasutatakse näiteks malmi, terase ja vase tootmisel. · Hüdrometallurgia metallide saamine nende
....................................................................................................... 29 3 1. Metallurgia Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: • rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; • mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Enamik metalle on maakoores keemiliste ühenditena, valdavalt oksiididena, millest tuleb metall mitmesuguseid metallurgilisi protsesse rakendades eraldada. Põhilised metallurgilised protsessid on: • Pürometallurgia – metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Kasutatakse näiteks malmi, terase ja vase tootmisel.
boriididele. Neil on hea soojus- ja elektrijuhtivus, • rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab happe- ja leelisekindlus. Mõned neist (MoSi2) ei raua ja rauasulamite (teras, malm) oksüdeeru õhus isegi kuumutamisel kuni 1700 °Cni. tootmist; Segakeraamika • mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, Konstruktsioonikeraamika mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Lõikekeraamika Mg, Ti jt.) toomist. Elektrokeraamikat Pürometallurgia – metallide ja sulamite tootmine Tehnokeraamika omadused kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel või teiste keemiliste reaktsioonide toimel.
kasutatakse malmvalandite tootmiseks valutöös- mab raua ja rauasulamite (teras, malm) tuses. tootmist; Suure süsinikusisaldusega toormalm sulata- · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metal- takse tänapäeval ümber terasteks peamiselt lurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, hapnikukonverterites (sele 2.1), kõrgkvaliteetteras Mg, Ti jt.) toomist. elektriahjudes. Hapnikukonverteri täidise põhiosa Enamik metalle on maakoores keemiliste ühen- (~70%) on toormalm. Täidisesse lisatakse samuti ditena, valdavalt oksiididena, millest tuleb metall
annaabi.ee 
