voolamist ei toimu. 100. Aluselise laava tüübid Aa laava ja Pahoehoe laava. Nende erinevus ja voolamisel moodustuvad vormid. Pahoehoe laava üleminek Aa tüüpi laavaks. Aa-laava teravaservaline ja ebaühtlase pinnaga laava, mis tekib kui voolava ja siledapinnalise pahoehoe pind jahtudes puruneb laava sisemuses liikuva vedelama osa kiiremini voolamise tõttu (laava on nii terav, et selle peal ei saa isegi saabastega käia). Pahoehoe laava sileda pinnaga mittepurunenud laava (ka köislaava), koosneb basaltsest laavast, laavadest kõige väiksema viskoossusega, mistõttu on suure voolavusega ja levib edasi paarikümnesentimeetriste kihtidena, ka pahoehoe laavas võib leiduda tühikuid, kuid üldjuhul on see sile ja seal peal on hea käia. 101. padilaavad Koostiselt enamasti basaltne (aluseline) või andesiitne, moodustub laava kokkupuutel veega, enamasti veekogude põhjas, moodustades padjalaadseid kivistisi. Padilaavas esineb vähem
hilisema taaskokkuliitumise tulemusel 74. Aluselise laava tüübid Aa laava ja Pahoehoe laava. Nende erinevus ja voolamisel moodustuvad vormid. Aa-laava teravaservaline ja ebaühtlase pinnaga laava, mis tekib kui voolava ja siledapinnalise pahoehoe pind jahtudes puruneb laava sisemuses liikuva vedelama osa kiiremini voolamise tõttu (laava on nii terav, et selle peal ei saa isegi saabastega käia). Pahoehoe laava sileda pinnaga mittepurunenud voolav laava (ka köislaava), koosneb basaltsest laavast ja on gaasiderikas, laavadest kõige väiksema viskoossusega. Levib edasi paarikümnesentimeetriste kihtidena. Ka pahoehoe laavas võib leiduda tühikke, kuid üldjuhul on see sile ja seal peal on hea käia. 75. Padilaavad Koostiselt enamasti basaltne (aluseline) või andesiitne, moodustub laava kokkupuutel veega, enamasti veekogude põhjas, moodustades padjalaadseid kivistisi
annaabi.ee 
