Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks
Hakkamata seda teemat siinkohal üksikasjalikumalt käsitlema, olgu
niipalju siiski üteldud, et Aristoteles kuulub nende filosoofide hulka, kes lähtuvad sellest, et kõlblust pole
vaja mitte alles kehtestada, vaid see on juba olemas – kõlblus on realiseerunud keskmise normaalse inimese
kõlbelises käitumises ja filosoof-eetiku ülesandeks on seda kõlblust kõlbelisest praktikast üldistatud kujul
esile tuua ja mõisteliselt väljendada. Aristotelese jaoks oli mitteproblemaatiliselt kindel, et kõlbelised
väärtused, mida kandis endas normaalne vooruslik ateenlane, on tõepoolest kõlbelise loomusega ja ei vaja
mingit edasist õigustamist.
Sokrates sellist seisukohta ei jaganud. Ta ei olnud kaugeltki veendunud selles, et enamus tema
kaaskodanikke tegutseb kõlbeliselt õigesti. Käibivad kõlbelised koiakud tuli tema järgi enne seda,
kui neid võis õigustatuiks tunnistada, allutada dialektilisele kontrollile.
annaabi.ee 
