J.- P. Sartre (Referaat)
tegutsedes.
Ma võin osalisel määral väita, et eksistentsialist, sest ma olen täielikult nõus väitega, et
inimene on kõik, mida ta teeb. Arvan, et ainus ja kõige õiglasem viis inimest hinnata on just
tema tegude järgi. Väide, et argpüks on just oma käitumisega teinud end araks ja kangelane
teinud end kangelaseks läbi oma tegude, on minule vaieldamatult õige. Kui eksistentsailistid
teevad maha vabandused kellegi käitumise kohta nagu tingimused olid vastu jne, et oma
mittepositiivset tegu õigustada, siis mina nii jäik selles suhtes pole. Arvan, et aeg- ajalt ongi
elus olukordi, kus me lihtsalt polnud valmis ja meie tegu ebaõnnestus. Selle ainsa teo põhjal ei
saa ju kedagi veel iseloomustada. Näiteks kogu elu kangelastegusi teinud ja korra käitunud
aralt inimest ei saa me ju kohe tembeldada argpüksiks. Inimene on siiski oma tegude
kogusumma, see on kõige tähtsam.
LÕPPSÕNA
annaabi.ee 
