Unistus paremast minevikust
minevikku, kust ammutame kogemusi ja näeme ka vigu, mida muuta pole võimalik, kuid
profülaktika mõttes saame neid meeles pidada.
Ainuüksi unistus ei pruugi anda rahvale midagi, kui pole tahet ja soovi tegelda
eneseteostamise, kultuuri arendamise, sõprussuhete loomise, austuse pälvimise ja rahvuse
säilitamisega Parimaks riigiks on arvatavasti demokraatlik riik. Vägivallal ei ole kohta
täiuslikus või ideaalses ühiskonnas, kuid elame siiski ebatäiuslikus ühiskonnas ning oleme
mitteperfektsed. Seni kuni pole saavutatud ideaalsust, on parimaks ühiskonnavormiks riik.
Täiuslik riik on selline, mis viib võimaliku miinimumini vägivalla ja võimaliku maksimumini
üksmeele ning üldise sallivuse teiste suhtes.
Lõpetuseks võib öelda, et Eesti on kerkinud pea hävitatud ja lõplikult rüüstatud minevikust
olevikku, mis tänu oma empaatiliste, töökatele ja ambitsioonikatele persoonidele on
lootusrikas ja annab üha rohkem põhjust austada oma rahvust ning püüelda parima poole
annaabi.ee 
