Kõnetegevuse psühholoogia
Sis järgneb tajumine. Kui mingi asi on oluline, siis need asjad tulevad
kiiremini kasutusele (nt auto, nukk, ema jne). Produktiivses mõistetakse ja
produtseeritakse üksusi. Sõltuvad need keskkonnast, haridusest, emotsioonidest,
teadmisets ja see võib muutuda kogu elu jooksul.
Patoloogia: (osaliselt) kujunemata, kujunemine (osaliselt) moonutatult (nt agramatism,
kõnepuuded, piiratud hulk sõnu ja lausemalle), (osaliselt) lagunenud kõnemehhanism (nt
traumade tagajärjel.
Mittepatoloogilised hälbed normist: väikelapse kõne, murre, kõnelemine võõrkeeles.
Oluline on eakohasus siinkohal.
Kõne
Vahendite kui keeleüksuste kasutamine kõne!
Ehk kõne: keele kui vahendi kasutamise viis.
Kõneakt: mõtte kujunemine ja sõnastamine.
Kõne vormid: suuline, tajutava keeleüksuse mõestamne; siseküneline ; kirjalik (jaotuvad
liikideks) - ekspressiivne ja imperssiivne kõne.
Impressiivne sissepoole: mõistmine