Hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond.
vajadusi. Selleks tuleb uurida inimlikke vajadusi ja eristada nende seas loomulikke ja tühje,
s.t. üksnes ettekujutatud vajadustest tulenevaid soove. Loomulike seas tuleb seejärel eristada
paratamatuid ja mitteparatamatuid soove. “Paratamatud soovid” on sellised, mille
rahuldamatus viib paratamatult halvale kehalisele enesetundele ja hingelise meelerahu
kaotamisele. Sellised on näiteks vajadus toidu, riietuse, peavarju ja elukeskonna tundmise
järele. Loomulikeks ent mitteparatamatuteks soovideks on näiteks selliste toitude soovimine,
mis iseäranis hästi maitsevad, või kaunite rõivaste soovimine. Tühjade soovide näiteks on
Epikurosele kuulsuse või võimu iha. Peale sellist liigitust selgub, et tõeliselt õnneliku elu
jaoks pole kuigi palju vaja: toitu, rõivaid, paar sõpra ja filosoofia, mis aitab meelerahu
säilitada. Need asjad ei nõua suuri kulutusi, niisiis on kõigil alati võimalik õnnelikuks saada ja