1. Seina- e monumentaalmaal- fresko, 2. Tahvelmaal- transporditav pilt, mille aluseks on nt puuplaat või lõuend 3. Miniatuurmaal- (it., lad.- miniare- "mennikuga värvima") e. raamatumaal: nt. käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal. Ka väike peenelt teostatud pilt, eriti portree IV GRAAFIKA- tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil 1. Kõrgtrükk 2. Sügavtrükk 3. Lametrükk · Graafika hulka arvatakse ka mittepaljundatav joonistus · Graafika alaliigid on raamatugraafika, karikatuur, kirjakunst, plakat, tarbe- ja vabagraafika V TARBEKUNST- tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus. Liigitatakse tihti materjalide järgi: 1. Keraamika- savi(ka portselan)esemed 2. Metallehistöö: ehted, sepised-võred 3. Klaasikunst- puhutud, valatud, lõigatud, lihvitud jne esemed 4. Tekstiil- vaibad, gobeläänid, maalitud ja trükitud kangad 5. Nahkehistöö- köited, nahkesemed, -ehted ja -objektid 6. Puitehistöö jne
asendunud digitaalfotograafiaga. Esimene keemik oli sakslane Schultze--püüdis leiutada miskit, mis salvestaks kirjutise ilma inimkäeta, ja , et see ilmneks hiljem uuesti. Kaameratel kasutati esmalt fosforit, hiljem hõbeda osi.Erinevate skoopide teke:Periskoop, Teleskoop, Mikroskoop jne. Vanim säilinud foto: ,,süüria asfalt" 1826, prantslane Niepce- Avastas heliograafia: Pildid hästi mürased; hästi kontrastsed; pikk säritamine. valguse otsene toime materjalile; mittepaljundatav; mittemassiline. Esimeste kaamerate leiutajate pildid on : ,, vaade minu koduaknast". Kaasaegsete fotoaparaatide eelkäijaks võib lugeda seadeldist, mis kannab nimetust camera obscura(pime ruum). Selle aluseks on optiline nähtus- pimedas ruumis ühes seinas on pisike avaus, mida läbiv valgus ei haju ruumis lihtsalt laiali, vaid tekitab vastasseinale tagurpidi pildi väljaspool ruumi asuvast kujutisest. Antud nähtuse olemasolust oldi teadlikud juba antiikajal. Esmakordselt mainiti seda 5
annaabi.ee 
