ERAISIKU PANKROT JA VÕLANÕUSTAMINE
võeta midagi ette ning samuti ei teavitata asjast huvitatuid osapooli. Tahtlikku
maksejõuetust iseloomustab soov olemasolevaid ja tulevikus tekkivaid kohustusi mitte
täita.
Tahtmatu maksejõuetus jaguneb omakorda kaheks: ootamatult ilmnenud maksejõuetus
või pikema aja jooksul kujunenud maksejõuetus. Mõlemal juhul pole teatud ajahetkel
katet kohustustele. Oluline erinevus on, et ühel juhul on maksejõuetust võimalik ette
näha, teisel juhul aga mitte.
Tahtliku ning arvatavalt mitteootamatu sündmuse tõttu tekkinud maksejõuetusega
seondub raske juhtimisvea mõiste, milleks loetakse füüsilisest isikust võlgniku poolt
oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
Kehtiva pankrotiseaduse kontekstis on Eesti õiguskorras maksejõuetuse tähtsaim tunnus
püsiv maksejõuetus. Maksejõuetuse ajutist olekut seadusandja otseselt defineeritud ei
ole. Otsustamaks millise maksejõuetuse liigiga on tegemist, tuleb hinnata isiku
annaabi.ee 
