Alternatiivpedagoogika referaat
Mõlemas arvestatakse laste eripäraga, mõlemal juhul on kasvatus tavamõistes vaba.
Vastus küsimusele on lihtne. Nimelt on Montessori pedagoogilistest vaadetest joondunud Rudolf
Steiner oma waldorfpedagoogika loomisel. Nii steinerpedagoogikas, kui ka montessori
pedagoogikas arvestatakse laste individuaalseusega niipalju kui selleks võimalusi on. Kahjuks pole
sellist mõtteviisi aga paljudes õppeasutustes üle võetud ning suuresti suhtutakse lastesse veel, kui
tahet mitteomavatesse shvammidesse, kes peaksid vastu vaidlemata imema endasse kõik teadmised,
mida õpetajad nende poole saadavad.
Kui nüüd jätta kõrvale Itaaliast ja Saksamaalt alguse saanud kasvatusviisid ning tulla Eesti õpetlaste
juurde, siis juba Johannes Käis rääkis 1920ndatel aastatel, et lapsi ei saa võtta kui täpselt
ühesuguseid isiksusi. Õppeprogrammid peaks olema koduloole ja paikkonnale omased, selleks, et
lapse tekiksid seosed, tal oleks lihtsam õpitavast aru saada ja meelde jätta
annaabi.ee 
