Naljandid ja anekdoodid
töötada mõlemad. Lisaks on juttudes olemas "mootor", määrav jõud, mis sündmusi põhjustab ja
konfliktidele lahendusi annab. Rahvajutte on tavatsetud liigitada ka selle järgi, kas neis toimub või
ei toimu midagi üleloomulikku. Selgub, et kandva väärtuse plaanis ja üleloomulikkuse plaanis
tekkivad põhijaotused langevad kokku. Mitte-üleloomulikes juttudes on võitja / kaotaja ja väärtuse
omaja / mitteomaja üldreeglina sama ja intellekt on niihästi väärtuse kui ka mootori funktsioonis.
Imejuttudes ja legendilaadilistes juttudes on voorusliku võitja (/ebavoorusliku kaotaja) roll ja
mootori (abistaja, otsustaja, hindaja/kahjuri, karistaja) roll eri tegelaskujude kanda.
Niisiis koonduvad imejutud ja legendilaadilised jutud mitme tunnuse poolest omaette rühma ja kõik
ülejäänud omaette. Vanem jutustavat laadi naljand on üldiselt paljuski lähedasem loomajuttudele,
annaabi.ee 
