Võlaõigus
seaduse järgi kõigi võlgnike osad võrdseks. Iga võlgnik, kes on oma osa täitnud vabaneb
kohustisest, st kohustis tema ja võlausaldaja vahel lõppeb. Teiste võlgnike võlaosade eest
osakohustise puhul ta aga ei vastuta. Kui ta on eksikombel võlausaldajale rohkem maksnud,
kui tema osa, võib ta selle rohkem makstu tagasi nõuda, sest tegu on osakohustisega.
Näiteks korteriomanikest võlgnikud kes ei maksa kommunaalmakseid on sellisel juhul
osavõlgnikud siis ei saa tarnija võlgnikuks mitteolevatelt korteriomanikelt võlga välja nõuda.
Solidaarvõlasuhtes peavad võlgnikud täitma kohustuse selliselt, et võlausaldaja võib igaühelt
neist nõuda kohustuse täitmist täies ulatuses või osadena, kuigi kokku mitte rohkem kui korra
tervikuna. VÕS § 63
Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist
võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra .Nt ühiselt eluruumi üürimine, kus üürnikud
võlgnevad üüri solidaarvõlgnikena
annaabi.ee 
