Kaelkirjakute eluviisid
Kaelkirjak on
suuteline kohastuma mitmesuguse toiduga, tema eeliseks on kõrgus – tänu sellele
küünib ta sinna, kuhu keegi teine rohusööja ei ulatu. Seega puudub kaelkirjakul toidu osas
konkurent. Paljude puude oksad, näiteks akaatsiate omad, on liiga okkalised selleks, et neid
tervenisti süüa. Seetõttu valib kaelkirjak üksikuid lehti või okaste vahel kasvavaid võrseid. Huule ja
pika kaela abil tõmbab ta toidu suhu ja segab kleepuva süljega, et seda parem alla neelata oleks.
Mitteokkaliste puude ja põõsaste lehed neelab ta niisama alla. Emas- ja isasloomad söövad
harilikult erinevaid puuosi: emasloomad langetavad sageli pea allapoole, isased aga sirutavad
võimalikult kõrgele. Täiskasvanud loom sööb päevas kuni 60 kilo lehti ja võrseid. Rohtu sööb ja
vett joob kaelkirjak aga harva, selleks peab loom kas pikali laskuma või oma eesjalad ettepoole
kummardamiseks laiali ajama. Kaelkirjak võib pikka aega joomata läbi ajada isegi nädalate viisi,