Halliste luha taimkatte muutustest
Seetõttu on mitteniidetaval alal rohustu kõrgem ja lopsakam, selles kasvavad
lämmastikunõudlikumad liigid. Märgades kasvukohtades suureneb tunduvalt pilliroo
(Phragmites australis) ohtrus, kuna ta talub niitmist halvasti ja regulaarselt niidetavatel aladel
langeb sageli kooslustest välja. Niitmise katkemise järel hakkab pilliroog uuesti vegetatiivselt
arenema, muutudes aja jooksul dominandiks (Pork, 1981).
Mitteniidetavatel aladel hakkavad rohkem levima lehtrohud: soopihl (Potentilla palustris),
angervaks (Filipendula ulmaria), ubaleht (Menyanthes trifoliata), harilik metsvits
(Lysimachia vulgaris), kollane võhumõõk (Iris pseudacorus), suur tulikas (Ranunculus
lingua) jt. Ilmuvad ka mitmed niidetavatel aladel harva esinevad liigid: soo-nõianõges
(Stachys palustris), harilik maavits (Solanum dulcamara), ussilill (Naumburgia thyrsiflora),
mürkputk (Cicuta virosa), männasmünt (Mentha verticillata) jt