Õiguse roll ühiskonnas
Neid ei saa muuta, nendega tuleb arvestada.
Selle esimese tasemega seonduvalt saame tõdeda, et korra tähistamine elutus looduses on
küllaltki eksaktne ja ulatuslikult formaliseeritud.
Teine fundamentaalne tase on orgaaniline eluvaldkond, mis ei ole matemaatilis-füüsikaliselt
formaliseeritud, kuid siingi esineb reeglipärasus. Nii saab iga elu kord alguse, kasvab,
vananeb ja lõpuks sureb. Reeglid, mida inimene on tahtnud ja tahab näha või kehtestada,
peavad neid loomulikke mittemuudetavaid asjaolusid silmas pidama. Ja seda tehaksegi. Nii
põhinevad näiteks õiguslikud reeglid füüsilise isiku (inimese) teovõimest inimese looduslikul
küpsemisel ning tööõiguse, töötervishoiu ja tööohutuse normid on välja töötaud arvesse võttes
elukaare pikkust ja elu kvaliteeti mõjutavaid asjaolusid.
Kolmas fundamentaalne tase on sotsiaalne eluvaldkond, inimühiskond, ning ühiskondlikke
suhteid reguleerivad sotsiaalsed normid ehk –reeglid, mis moodustavad või peavad tagama