Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
parem-halvem skaalal, siis ei ole mingit põhjust eelistada ,,olemist" ,,mitteolemisele", veel
vähem siduda neid Hea või Kurjaga.
Püüdes eluliste näidete varal selgusele jõuda moraalsetes terminites, arutlevad Jung ja White
muna ja mädamuna näite üle. White ütleb, et kuigi mädamuna on ,,moondunud" kirikuisade
mudelile vastavalt, ei ole ta (samuti sellele mudelile vastavalt) kaotanud oma olemust ega
loomust munana. Ka mädamuna jääb oma olemuselt munaks ega muutu ,,mittemunaks". Jung
vaidleb sellele vastu.
,,Mädamuna ei iseloomusta mitte ainult pelk headuse vähenemine, kuivõrd talle tekivad
ainuomased kvaliteedid, mis värske muna juurde ei kuulunud. Talle tekib see, muuhulgas H 2S,
mis on omaette iseäranis ebameeldiv substants." (ibid)
Jung selgitab, et taoline aine on kaugel ,,olematusest". Hea saab seega millegi juures
,,väheneda", nagu katoliiklik teooria väidab.
,,Hea on siis riknemisvõimeline, st talle on loomupäraselt omane võimalus laostumiseks.