Majanduspoliitika
näol. Islamimaad ei ole – välja arvatud Türgi ja lühikest aega Iraan – nõustunud religiooni
lahutamisega riigist, nagu see juhtus läänes protestantliku reformatsiooni tagajärjel. Alates ajast,
kui Muhamedi surmast oli möödunud kaks sajandit, on kõik islami uued tõlgendused olnud
keelatud. See on põhjustanud ühiskondlike tavade ja riiklike institutsioonide paindumatuse, mis
takistab islamimaid kohanemast nüüdisaja ilmalike jõududega ning võistlemast
mittemuhameedlike riikidega paljudel aladel. Islam kirjutab ette ka palju rohkem “seadusi”,
mille kohaselt inimesed peavad tegutsema ja elama. See on täiesti erinev läänemaailmas levinud
kiriku ja riigi lahususe põhimõttest. Islami õpetuse kohaselt ei saa inimesel olla omandit, vaid
inimesed toimivad üksnes jumala vahemeestena (kandes hoolt selle eest, mis nende kätte
usaldatud). Islamiusulised peavad vara kasutama õiglasel, ühiskondlikult kasulikul ja mõistlikul