Loogika aine ja ajalugu
iseseisvat filosoofilist huvi. Otsesed kokkupuutepunktid on loogikal ja analüütilisel filosoofial endiselt keelefilosoofia
pinnal, kus loogika oma kaugelearendatud teooriaga semantikast ja mudelitest esindab matemaatiliselt täpset äärmust,
andes filosoofiale seega kindla punkti, millele vajaduse korral toetuda. Ühist huvi pakuvad mitteklassikalised loogikad
(lisaks intuitsionistlikule on neist olulisemad modaalsed, relevantne, lineaarne, episteemilised ja mittemonootonsed
loogikad), mis formaliseerivad spetsiaalset tüüpi arutlusi.
Näiteks formaliseerivad modaalsed loogikad arutlusi, kus kasutatakse võimalikkuse ja paratamatuse mõisteid.
Paratamatu on näiteks väide``2+2 = 4'', võimalik aga väide ``Prantsusmaa on vabariik''. Võime ette kujutada maailmu,
kus viimane väide ei kehti (neid on ajaloos juba olnud), kuid ei suuda ette kujutada maailma, kus esimene väide ei kehti.
annaabi.ee 
