muud peale sõdade.Sõprus on kõigile oluline,et suureneks rahvaarv ja ka haridus.Nii lasterohkus,haridus,ausus,usklikkus,julgus ja jõukus on kõik sõprusega seotud.Kui mitte kellegil pole mitte ühtegi sõpra ei saa tekkida lapsi.Kui ei teki lapsi ei levi haridus, sest seda pole kellegile õpetada.Kui keegi pole haritud või on keegi kellegist targem haktakse valetama ja seejärel kaob ausus.Kui pole ausust ei usu rahvas enam mittemillessegi ja kaotab ka oma julguse.Kui keegi ei julge midagi teha, ei saa keegi ka rikkaks ja kaob ka jõukus.Kokkuvõttes sõltub kõik sõprusest.
Selline surm on targa väärt, kes elu aeg on kõikunud; see pole kala ega liha, nagu kunagi õige skeptiku vaim; selline surm kehastab pürronismi ja kõhklust, asub taeva ja maa vahel ja jätab teidki sinna kõlkuma. See on õige filosoofi surm, ja vahest olengi mina selleks määratud. Tore on surra nii, kuidas on elatud.» Preester katkestas teda: «Oled siis nõus?» Gringoire aga jätkas vaimustatult: «Mis õieti ongi surm? Ebameeldiv silmapilk, sulamaks, siirdumine tühisusest mittemillessegi. Keegi küsis kord Megolopolise elanikult Kerkidaselt *, kas ta tahaks surra. «Miks mitte?» vastas see. «Pärast surrna saan ma ju näha suuri mehi, nii Pütagorast filosoofide 384 hulgast, Hekataiost * ajaloolaste, Homerost poeetide, Olümpost * muusikute seas.» Ülemdiakon pakkus talle kätt. «Niisiis olete nõus? Tulete siis homme.» See zest tõi Gringoire! tagasi tegelikkusse. «Oh, pagana pihta, ei!» hüüdis ta unest ärkava inimese häälega. «Liiga suur totrus on