Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest.
sünni-eelne ideede-teadmine mattub kehastumise järel hinge tulvavate meelemuljete alla – kuid ei
kao. See on hinges kadumatult olemas, kuigi mitte selgelt teadvustatud. Sellisena on see
“teadmine” sarnane unustatud teadmisele, mis on ka justnagu midagi vahepealset teadmise ja
teadmatuse vahel.
Kuna nägemisorganid, nagu muudki meeleorganid, omandab hing alles kehastumisega, siis
“nägi” hing Hadeses mittemeelelise tunnetusvõimega ehk mõistusega. Mõistustunnetus on seega
prioriteetne meelelise tunnetusega võrreldes. Kogu inimesele saavutatav teadmine on kirjeldatud
viisil sünnist peale hinges olemas ja seda ei ole vaja väljast meelte abil leida. Nii pole ka
filosoofial vaja vaeva näha sellega, et teadmise võimalikkust välistest meelemuljetest tuletada.
Teadmise kujunemine inimindiviidi hinges, mõtlemine, on “taasmeenutamine”, anamnesis – selle
annaabi.ee 
