"mittemajandamisel" - 1 õppematerjal

Pärandkoosluste eksamiks

Nõmme- ja loorohumaade vahepealsed (nn. looanaloogid, nimetatud ka rannikusürja niitudeks). Pinnakate koosneb liivast ja lubjakivitükkidest, seega lisanduvad nõmmeliikidele karbonaatsest pinnast vajavad lubjalembesed taimeliigid. Pinnakate on tunduvalt paksem kui loopealsetel. Suurimad nõmmlood on Saaremaal (eriti Sõrve poolsaarel), Hiiumaal, Vormsil ja mõnel pool Lääne-Eesti mandriosa rannikul. Nõmmlood on enamasti väheproduktiivsed, kasutatavad sarnaselt loopealsetele karjamaadena. Mittemajandamisel hakkab vohama kadakas ja hiljem ka mänd,moodustades madalaboniteedilisi männikuid. Loorohumaad ehk alvarid (loopealsed) on paepealsetel või rähksetel aladel, kus mullakiht on alla 20 cm paks ja pinnakate vähem kui 1 m. Lähtekooslus on loometsad. Taimestikul on suvine puhkeperiood, sest õhuke pinnakate kuivab suvel läbi. Sügisest kevadeni enamasti liigniisked, kuna vesi imbub paelõhedesse aeglaselt. Jaotatakse kuivadeks ja niisketeks loorohumaadeks