Loogika aine ja ajalugu
Sageli jaotatakse loogika aine mitmesse eraldiseisvasse gruppi - matemaatiline loogika, filosoofiline loogika,
dialektiline loogika jne. Meie raamat käsitleb peamiselt matemaatilist ehk formaalset loogikat, mis on kaasaja
loogikateaduse tuum ja enimarenenud osa. Seejuures on filosoofiline loogika matemaatilise loogikaga väga tihedas
suhtes ning üks ei saa olemas olla ilma teiseta: matemaatiline loogika on alati ka filosoofiline loogika, ning nö
mittemaatiline filosoofiline loogika on samas oluline matemaatilise loogika jaoks.
Tuleme tagasi loogika aine juurde. Lühidalt ja robustselt öeldes uurib loogika mõtlemise kõige fundamentaalsemaid
aspekte. Mis asi mõtlemine õieti on, ja mis on tema fundamentaalsed aspektid? Mõtlemist uurivad paljud distsipliinid,
näiteks psühholoogia, ning miks mitte ka ajalugu ja kirjandusteadus. Loogika eripäraks on uurida, mida üldse saab