kaitse täiendava garantii, nähes ette võimaluse kaevata halduskohtusse mittetulundusühingu või nende ühingute liidu juhtorgani või ametiisiku õigusakti või toimingu peale. Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 3. lõike kohaselt saab kaevata või protestida õigusakti peale, millel ei ole õigustloovat sisu. Seadus ei anna oma olemuselt korporatiivsete normide iseloomu ja vaidlustamise osas konkreetset lahendust. Õigust mitteloova aktina saab siinkohal käsitleda ka ühingu sisenorme kehtestavat põhikirja, reglementi ja muid organisatsiooni norme. Sellise tõlgendamise nõrgaks küljeks on asjaolu, et põhikirja sätete järgimine on ühingu juriidiliseks kohustuseks, mille rikkumine toob kaasa õigusliku vastutuse ning põhikiri riigi organite poolt registreerituna on vaadeldav sanktsioneeritud õigustloova akti tähenduses. Mittetulundusühingute seaduse § 22 1. lõike kohaselt võib igaüks, kes leiab, et ühingu
kaitse täiendava garantii, nähes ette võimaluse kaevata halduskohtusse mittetulundusühingu või nende ühingute liidu juhtorgani või ametiisiku õigusakti või toimingu peale. Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 3. lõike kohaselt saab kaevata või protestida õigusakti peale, millel ei ole õigustloovat sisu. Seadus ei anna oma olemuselt korporatiivsete normide iseloomu ja vaidlustamise osas konkreetset lahendust. Õigust mitteloova aktina saab siinkohal käsitleda ka ühingu sisenorme kehtestavat põhikirja, reglementi ja muid organisatsiooni norme. Sellise tõlgendamise nõrgaks küljeks on asjaolu, et põhikirja sätete järgimine on ühingu juriidiliseks kohustuseks, mille rikkumine toob kaasa õigusliku vastutuse ning põhikiri riigi organite poolt registreerituna on vaadeldav sanktsioneeritud õigustloova akti tähenduses. Mittetulundusühingute seaduse § 22 1. lõike kohaselt võib igaüks, kes leiab, et ühingu