"mitteloome" - 1 õppematerjal

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

kusagil väljas või sees on olemas midagi ette kindlat või kuidagi kindlaksmääratut. Kõik niinimetatud kindel või kindlaksmääratu on ainult suhteline. Ainult muutusele alluv on kindel ja kindlaksmääratud. Muutlik on üksnes Loome, niisiis on see ainus kindel ning kindlaksmääratu, sest tema evib omadusi, ja ta on ise omadus. Me tõstatame küsimuse: kuidas on Loome tekkinud? Loodu on tekkinud, mitte aga Loome, sest tema on Pleroma enda omadus, samahästi nagu mitteloome on igavene surm. Loome on alati ja kõikjal, surm on alati ja kõikjal. Pleroma evib kõike, erinevust ja mitteerinevust. Loome on erinevus. Ta on erinev. Erinevus on tema olemus, selle poolest ta erinebki. Inimene erineb selle poolest, sest tema olemuses on erinevus. Selle poolest erineb ta ka Pleroma omadustest, milliseid pole olemas. Inimene erineb neist oma olemusega. Seepärast peab inimene rääkima Pleroma omadustest, milliseid pole olemas.