Astronoomia konspekt
Paralleeli
ja 1.vertikaali lõikumispunkt d1 on taevakeha asend esimesel vertikaalil.
Nagu näha, on taevakeha D oma ööpäevasel teekonnal osa aega
horisondist kõrgemal, seega nähtav ja osa aega horisondi all, seega
vaatlejale nähtamatu.
Võtame vaatluse alla taevakeha B, mille deklinatsioon on samuti N-
suunaline, aga tunduvalt suurem kui eelmisel juhul. Tema paralleel b4, B
ja b2 on täies ulatuses horisondist kõrgema1, tõusu- ja loojangupunkte ei
teki ning tegemist on mitteloojuva taevakehaga. Ka ei läbi taevakeha B
esimest vertikaali. Taevakeha alumine kulminatsioon toimub punktis b4
horisondi kohal, mis on kõigile mitteloojuvatele taevakehadele omane.
Nüüd uurime taevakeha F liikumist, mille deklinatsiooni väärtus on
enam-vähem võrdne taevakeha B omaga, ainult S-suunaline, s.t. laiusega
erinimeline. Tema paralleel kulgeb täielikult allpool horisonti, ülemine
kulminatsioonipunkt ei ulatu horisonditasandini ja järelikult on see