Antiik-Rooma talupoeg
leiaksime paljudel antiikaja, keskaja ning uusaja perioodidel vaid väheseid talupoegi.
Lisaks vabadele talupoegadele, kes harisid omaenda maad, leidus palju inimrühmi,
kes töötasid teistele kuuluvatel maadel.
Tavaliselt kasutati talupoegade kohta sõna rusticus , mis tulenes sõnast rus, ehk
maa. Kuid rusticus ei tähistanud üksnes talupoega, vaid ka inimest, keda peeti
lihtsameelseks, ja tagasihoidlikuks või halvustavalt matslikuks, harimatuks või
mittelinlikuks.
Tavaliselt elasid talupojad naturaalmajanduse suletud maailmas ning jäid
kaubanduse ääremaile, piirdudes oma talu toodangu müümisega kohalikele
kaupmeestele ja arvukatele Kesk-Itaalia linnadele. Nad ei piirdunud üksnes
põllulapikeste harimisega, vaid suurendasid oma sissetulekuid, osaledes
palgatöölistena suurtel hooajatöödel. Üldtuntuks said talupoegade vaesus ja nende
primitiivne eluviis.
Rooma ühiskond oli kuningate ja varase vabariigi ajal maaharijate ühiskond.