Sellistes laserites kasutatakse lisanditena enamasti erbiumi ja üterbiumi ioone. Kiudlasereid tehakse enamasti topeltkattega kiududega. Seda tüüpi kiududel on südamik ja selle peal kaks katet. Materjalide murdumisnäitajad on valitud selliselt, et kiu südamik käitub ühemoodilise kiuna, mille kaudu laserikiir väljub, ja välimine kattekiht käitub mitmemoodilise kiuna pumpava laseri jaoks. [2] Kiudlaserite võimsusele seavad piiri optilised mittelineaarsused, mis hakkavad esile tulema, kui valguse elektriväli piisavalt suureks muutub. Mittelineaarsed mõjud võivad segada laseri tööd ja isegi kiudu kahjustada. [2] Pilt 3 Kiudlaser Pilt 4 Vedeliklaser 4.4 Vedeliklaserid Vedeliklaseritel on kitsas kiirguse lainepikkuse vahemik. Nende eelis on asjaolu, et töötavat ainet jahutab konvektsioonist põhjustatud ringlus. See võimaldab vedeliklaseri impulsienergiat tunduvalt suurendada
suurendamisel mittelineaarseid omadusi. Kui mitte muu, siis lülituse toitepinge paneb lülituse väljundpinge ulatusele omad piirid. Sealt edasi ei kasva väljund enam võrdeliselt sisendiga, mis ongi mittelineaarsuse tunnuseks. Transistoride ja integraallülituste tootjad eristavad oma toodete puhul mõnikord "lineaarseid" ja "digitaalseid" tooteperesid, kus lineaarkomponentide osas püütakse mittelineaarsused viia miinimumini. Joonis 5.3. Sümmeetrilise takistusliku ("oomilise") lülituselemendi lineaarne ülekandekarakteristik [1]. Joonis 5.4. Ebasümmeetrilise mitteresistiivse lülituselemendi mittelineaarne
suure integratsiooniastme ja kõrge töökindluse tõttu. Pidurdustakistid pole antud muunduris vajalikud, kuna pidurdusel tekkiva energiavoo saab suunata tagasi toitevõrku. Kuid siiski, 43 võrreldes traditsiooniliste muunduritega, pole maatriksmuundurid leidnud laialdast kasutamist elektriajamite toiteallikatena lülitite suhteliselt komplitseeritud teostuse ja keeruka juhtimissüsteemi tõttu. Muunduri mittelineaarsused koos anduri hälvetega võivad ebasoodsalt mõjuda koormusele rakendatud pinge mõõtmisele. Tänini piiravad antud muundurite kasutamist madal pingete ülekandesuhe ja suure arvu pooljuhtseadiste vajadus. Tänapäeval kasutatakse kõige laialdasemalt alalisvoolu vahelüliga vahelduvvoolumuundureid. Nende muundurite võimsused algavad vattidest ning jõuavad megavattideni. Parimaks mooduseks on energia mõlemasuunaline ülekanne sõltuvalt lülituse struktuurist ja