Võimendi projekt Helisagedusvõimendi Struktuur Iga võimendi koosneb eelvõimendist ehk pinge- ja reguleervõimendist, ning võimsusvõimendist ehk lõppvõimendist. Eelvõimendi põhilised plokid on struktuurskeemil näidatud. Konkreetses võimendis võivad mõned struktuurskeemil näidatud plokkidest puududa. Üks aste võib täita mitut ülesannet, näiteks töötada korraga tämbri regulaatorina ja pingevõimendina, ka plokkide järjestus võib olla teistsugune, näiteks pingevõimendusaste võib olla tämbriregulaatorist eespool. Stereovõimendi puhul on kaks samasugust kanalit A ja B kanal. Stereovõimendis töötavad rööbiti kaks võimenduskanalit ja lisandub stereotasakaalu regulaator ehk stereobalanss. Helisagedusvõimendi struktuurskeemi määravad temale esitatavad nõuded. Neid väljendatakse kvaliteedi parameetrite ehk tunnussuuruste kaudu. Olulisemad parameetrid on: · Väljundvõimsus · Modulatsioonimoonutus ehk eb...
Sagedusmõõtja Ч3-57 Andmed: Väljundpinge 10% raadiovastuvõtja nimivõimsusest: U V 0,1PVn RK 0,5V PVN – Nimiväljundvõimsus (0,5W) RK – Koormustakistus (8Ω) Laboratoorne töö nr 8 Ülekandekvaliteeti hinnatakse 3 tähtsaima moonutuse liigi järgi : 1. Sagedusmoonutus 2. Ebalineaarmoonutus 3. Faasimoonutus Ebalineaarmoonutus e. Mittelineaarmoonutus tekib siis, kui väljund- ja siendpinge vahel esineb mittelineaarseos. Faasimoonutus - Faasimoonutuse puhul on tegemist nähtusega, kus võimendi väljundsignaali faas hakkab muutuma ja sõltub sisendsignaali sagedusest. Tulemused Gen. 60 120 220 400 1kHz 2kHz 3kHz 5kH 7kHz 10kH sage Hz Hz Hz Hz Z z dus Välj. 0,08 0,08 0,14 0,16 0,18 0,14 0,12 0,09 0,08 0,08
Teema 3 Pooljuhtseadised 18 Ühise baasiga (ÜB) ühendusviisi puhul saadakse lülitusastmelt pingevõimendus (vooluvõimendus KI < 1). Võimsusvõimendus on suhteliselt väike. Sisendtakistus on väiksem kui teiste lülitusviiside puhul (mõnest mõnekümne oomini), väljundtakistus aga on suurem kui teiste lülitusviiside puhul, mis tekitab probleeme seda tüüpi astmete omavahelisel ühendamisel. Lülituse mittelineaarmoonutus ei ületa mõnd protsenti. Ühise emitteriga (ÜE) ühendusviisi puhul saadakse nii pinge- kui ka vooluvõimendus. Võmsusvõimendus on lülitusviisidest suurim, kuid kaldub muutuma temperatuuri v. talitlusreziimi muutumisel, samuti transistori asendamisel. Sisendtakistus on tunduvalt suurem kui ÜB-lülitusel (mõnest kuni tuhandete oomideni). Väljundtakistus on väiksem kui baaslülitusel. Mittelineaarmoonutus on lülitusviisidest suurim ja võib ulatuda kümnekonna protsendini.
dünaamilise I(U)-läbivkarakteristiku alguses. Sisendsignaali olemasolu korral kulgeb vool võimendusastme väljundis signaalipinge muutumise poolperioodi vältel, nii et kujuneb pulseeriv pinge lõikenurgaga = /2. Sisendsignaali puudumisel võrdub toiteallikast saabuv vool peaaegu nulliga. Väljundvoolu väikese alaliskomponendi tõttu on võimendi kasutegur kõrge - kuni 60 ... 70 %. Kuid B-klassi reziimi iseloomustavad A-klassiga võrreldes suhteliselt suur mittelineaarmoonutus, sest väljundvool on impulsikujuline. Võimendusastme töötamisel C-klassi reziimis valitakse eelpinge U0 selliselt, et jõudepunkt asub dünaamilise I(U)-läbivkarakteristiku algusest vasakul. Siis on väljundahela jõudevool null. Siin < /2 ja kasutegur on kuni 85 %. Seda reziimi kasutatakse suure võimsusega ning selektiivkoormusega lõppastmetes. Koormuse selline iseloom võimaldab tunduvalt vähendada väljundsignaali mittelineaarmoonutust, mis siin on suurem kui B-klassi reziimis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
