Kommunikatsioon kui riigivõimu ja rahva sõber ning vaenlane
kirjanduskriitika jne.» (Pilvre 2012: 2) Gerbner on 1967. aastal väitnud, et kommunikatsioon
on sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. (Pilvre 2012: 5)
Need kaks väidet võtavadki kokku kommunikatsiooni olemuse, ja seda ka võimu tasandil,
võimu kommunikeerumisel rahvaga ja rahva tahte kommunikeerimisel võimule
kommunikatsioon on keeruline (nii õigesti, eesmärgipäraselt kommunikeeruda kui ka seda
mõista) ja see on sotsiaalne, sisaldades ohtralt siia-sinna-suunas liikuvaid (või mitteliikuvaid,
justkui liikuma pidavaid) sõnumeid.
Vabariigi Valitsus räägib oma kommunikatsioonistrateegiat õpetades ja selgitades:
«Kahesuunaline kommunikatsioon on dialoogiks, mis nõuab informatsiooni edastajalt palju
enam planeerimist, läbimõtlemist ja info vastuvõtjaga arvestamist. Kahesuunaline
kommunikatsioon kätkeb endas informatsiooni mõistmist, vahetamist, jagamist, suhtlust,
sotsiaalset käitumist ning vastastikust mõjutamist.» (Siseministeerium 2012)