Euroopa Liidu alused
eriti pidades silmas Euroopa Ühenduse pidevalt kasvavat eelarvemahtu.
Moodustatud Audiitorkogul oli enam poliitilist võimu kui ta eelkäijatel ja
see oli juba alaline organ, kellel oli suhteliselt suur personal. Ta võis oma
uurimistegevuse laiendada operatsioonidele, mida teostati liikmesriikides
ja liikmesriikide poolt Euroopa Komisjoni nimel (näiteks
põllumajanduskulutused või tollilõivude kogumine), aga samuti
mitteliikmesriikides, kes said Euroopa Ühenduse abi (näiteks Lome
konventsiooni kohaselt). Audiitorkogu võis ka teha omi ettepanekuid ja
esitada omi finantstähelepanekuid teistele euroinstitutsioonidele ning teha
mingi euroinstitutsiooni palvel talle oma finantsalase arvamuse.
1992.aasta Maastrichti leping tegi Audiitorkogust kui abiinstitutsioonist
tänase põhiinstitutsiooni Kontrollikoja nime all, laiendades tema
kohustuste ringi. Tänane Kontrollikoda (Court of Auditors) auditeerib