Üldine Teatriajalugu II
lahkuda ega tulnud tagasi enne 1848. aastat. Selle näidendi pärast ja Aleksanrd Gribojedovi
komöödiaga ,,Häda mõistuse pärast" omandas vene teater tigeda, mõnikord isegi groteskse ja
põhiolemuselt poliitilise satiirilisuse, mis oma jõulisuse ja mürgise huumoriga ületas kaugelt kõik
mujal Euroopas kirjutatu. Uut laadi olustikudraama heaks näiteks oli 1850. aastatel Turgenevi
,,Kuu aega maal", näidend, mis vastutunnet mitteleidva armastuse ja pealtnäha rahulike maa-
aadlike hingeelu kujutades on Tsehhovi eelkäijaks. Huvi niisuguste teemade vastu, samuti
sügavalt poliitiline ja satiiriliselt väljenduv vaenulikkus aristokraatia ja sisuliselt feodaalse
maaomanike klassi vastu iseloomustas ka Venemaa esimese täiesti professionaalse näitekirjaniku
Aleksandr Osttrovski näidendeid, millest läänes on tuntuim tragöödia sallimatusest ,,Äike".