Parendatavad terased on kesksüsinikterased (0,3...0,5%C), milles on 3...5% legeerivaid elemente. Nende termotöötlus seisneb karastamises (reeglina õlisse, mõnikord sulasoolas või õhus) ja kõrgnoolutamises temperatuuril 550...600 °C. Peale sellist termotöötlust omandab teras struktuuri, mis talub hästi löökkoormusi. Parendatavaist terastest valmistatakse enamik masinaosi: võllid, hoovad, teljed jms. Termotöötlemine võimaldab oluliselt parandada mittelegeerkonstruktsiooniteraste mehaanilisi omadusi. Võrreldes ühekordse töötlemise normaliseerimisega, mil moodustub perliitstruktuur, on kahe- kordse töötlemise parendamise (karastamine + kõrgnoolutamine) tulemusena tekkiv struktuur pare mate omadustega. Vedruterased Keerd-, spiraal- ja lehtvedrusid ning teisi elastseid detaile iseloomustab see, et neis kasutatakse ainult terase elastsust; plastne deformatsioon on lubamatu. Seega on vedrumaterjalile peamine nõue kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul
kõrgnoolutamises temperatuuril 550...600 °C. Peale rullidega jm. Selle tulemusena tekivad pinnakihis sellist termotöötlust omandab teras struktuuri, mis survepinged, mispuhul tõuseb väsimustugevus. talub hästi löökkoormusi. Parendatavaist terastest valmistatakse enamik masinaosi: võllid, hoovad, teljed jms. Tabel 1.15. Parendatavad terased (EN10083) Termotöötlemine võimaldab oluliselt paran- dada mittelegeerkonstruktsiooniteraste mehaanilisi Margi- Koostis %, Omadused, min omadusi. Võrreldes ühekordse töötlemise – norma- tähis max liseerimisega, mil moodustub perliitstruktuur, on C1) Cr jt. Rp0.2 Rm KU kahekordse töötlemise – parendamise (karastamine N/mm2 N/mm2 +20°CJ
%, max masinaosi: võllid, hoovad, teljed jms. Muu ReH 2 KU 27J Termotöötlemine võimaldab oluliselt paran- N/mm t°-l dada mittelegeerkonstruktsiooniteraste mehaanilisi S235J2 N 1,4 Mn 235 -20 omadusi. Võrreldes ühekordse töötlemise norma- S275J2 N 1,4 Mn 275 -20 liseerimisega, mil moodustub perliitstruktuur, on S500 QL1 P 2 Ni 500 -40 kahekordse töötlemise parendamise (karastamine S690 QL1 P 1,5 Cr 690 -60 + kõrgnoolutamine) tulemusena tekkiv struktuur