Morfoloogia alused
Nad annavad edasi kõike seda, mis käib lausega väljendatava sündmuse kui terviku kohta.
võib-olla, arvatavasti, vist, kahjuks, kas, las, ju, siis, ka, samuti, eelkõige, veel, hoopis, küll, just,
kas või, juba, no, ometi, jah, vaat
Sõnaliigiliselt on rõhumäärsõnad kõige tihedamalt seotud iseseisvate täistähenduslike
määrsõnadega. Sageli võib üks ja seesama sõnakuju esineda paralleelselt nii iseseisva kui ka
rõhumäärsõnana, nii lauseliikmena kui mittelauseliikmena. Esimesel juhul on harilikult võimalik
vastava sõna kohta küsimus esitada, teisel juhul mitte. Vrd Ta rääkis lihtsalt. (Kuidas ta rääkis?)
– Ta lihtsalt rääkis.
Üks ja seesama sõnakuju võib esineda ka rõhumäärsõnana ja sidesõnana. Vrd Nagu sa ise ei
teaks! – Näib, nagu teaksid sa seda ka ise.
13. Asemäärsõna e proadverb, sõnaliigi iseloomustus ja näited.
Asemäärsõnad on täistähenduslike määrsõnade mittetäistähenduslikud vasted. Nagu
annaabi.ee 
