Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mittelahustumine" - 3 õppematerjali

Lipiidide reaktsioonid ja karotenoidide määramine
4
docx

Lipiidide reaktsioonid ja karotenoidide määramine

1.3 Lipiidide kvalitatiivsed reaktsioonid Teooria Lipiidideks nimetatakse suurt gruppi aineid, mida reeglina iseloomustab vees ja vesilahuses mittelahustumine ja molekuli keemilises ehituses esinev(ad) esterside(med). Mittelahustumine vees on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidide üldlevinud rühmitamine: · Rashapped · Rasvad · Glütserolipiidid · Sfingolipiidid · Vahad · Steroidid · Terpenoidid Samuti võib lipiide eristada seebistumisvõime või struktuuri järgi (liht-, liit-, tsüklilised lipiidid). Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Looduses

Keemia → Keemia
25 allalaadimist
Organismide koostis
2
odt

Organismide koostis

Desoksüriboos ­ esineb DNA ehituses. Viiesüsinikuline monosahhariid. Ensüüm ­ võtab osa toitainete lagundamise protsessist, aidates neid kiiremini lagundada. Fosfolipiid ­ lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga. Hormoon ­ bioaktiivne aine. Regulatoorse ülesandega. Komplementaarsusprintsiip ­ DNA biheeliksi ahelate vastavus üksteisele. Lipiid ­ lipiidid e. rasvad, orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustumine(rasvad, õlid, steroidid) lämmastikalus ­ nukleiinhapete koostisesse kuuluvad ühendid. DNA puhul ­ adeniin, tümiin, tsütosiin. RNA puhul ­ adeniin, guaniin, uratsiil, tsütosiin. Makroelemendid ­ keemilised elemendid, mis asetsevad organismi koostises ning mida organism vajab suhteliselt suurtest kogustes (O, C, H, Ca, K, Mg) mikroelemendid ­ keemilised elemendid, mida organism vajab funktsioneerimiseks üliväikestes kogustes (Zn, Fe, I, Cr jne) monosahhariid ­ ehk lihtsuhkrud

Bioloogia → Bioloogia
23 allalaadimist
Düstroofiad
27
pptx

Düstroofiad

Pöördumatu protsess. Tekib talitluspuudulikkus. Eluohtlik võib olla maksa ja neerude kahjustus. Fibropaatiad Sidekoe kiudude kahjustused, mis tekivad päriliku või omandatud geenimuutuste tagajärjel. RASVDÜSTROOFIAD ­ Südamelihases ­ Lihases ­ Maksas Rakkude ja vaheaine morfoloogilised kahjustused, mis on tingitud lipiidide ainevahetuse häiretest. ­ Lipiidid ehk rasvad ­ orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustumine (õlid, rasvad, steroidid). Rasva ladestub ülemääraselt või liiga vähe. Parenhümatoossed rasvdüstroofiad 1. Steatoos ­ triglütseriidide ladestus neerudes, südamelihases, lihastes, maksas. ­ Põhjuseks on hapnikuvaegus, nakkushaigused, mürgistused (sh alkoholism) ja toitumishäired. 2. Süsteemsed lipidoosid ­ seotud rasva ainevahetusest reguleerivate ensüümide pärilike kahjustustega. Mesenhümaalsed rasvdüstroofiad

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun