Karistusõiguse üldosa
mida ta vastavalt oma ettekujutusele teost peab vajalikuks süüteo lõpuleviimiseks (näiteks
varas püüdis lahti murda korteriust varguse toimepanemiseks, kuid loobus ja jättis teo lõpule
viimata).
Tegemist on lõpetatud süüteokatsega, kui isik tegi kõik temast oleneva süüteo
lõpuleviimiseks, kuid tagajärg ei saabunud (näiteks isik tulistab tapmise eesmärgil teist isikut,
kuid ei taba, relvas esines tõrge, relv osutus ekslikult mittelaetuks ja lasku päästikule
vajutamise jägselt ei toimunud).
Kui süütegu ei saadud toime panna süüteo toimepanemiseks kõlbmatu eseme,
subjekti, toimepanemise vahendi, riista või viisi kõlbmatuse tõttu, nimetatakse seda
kõlbmatuks katseks.
Süüteo katse on karistatav karistusseadustike eriosa paragrahvi järgi, kuid viitega
karistusseadustiku üldosale (nt § 25 lg 1 ja § 113 järgi).
Samas ei ole ka süüteo katse õigusvastane ja karistatav, kui isik seda toime pannes