Meresõiduajaloo kuulsad ekspeditsioonid
peatükis kirjeldatud
viikingite merereisidele ja asundamistele Gröönimaal ja Ameerikas ning räägin Erik
Punasest ning Leif Erikssonist.
Erik Punane (vanaskandinaavia Eiríkr raui) põgendati Islandilt aastal 982 seoses mitmete
tapmistega kolmeks aastaks. Temaga liitusid nii mitmedki mehed. Nad seilasid mööda
laiuskraadi edasi. Esimene kord märkas Erik Punane maad Gröönimaa lõunaranniku
juures, mis oli ka siis ülimalt ebameeldiv ning mittekutsuv ala. Ümber lõunatipu pöörates
aga avastasid nad ideaalsed ja suurepärased rannad, mis peaaegu kindlasti tõid reisijatele
meelde kodumaa Norra. Sinna rajati püsiv asundus.
Leif Eriksson (vanaskandinaavia Leifr Eiríksson, ka Leif Õnnelik) oli Erik Punase poeg. Ta
alustas 1000. aasta paiku reisi edasi läände, tingituna metalli- ja puidupuudusest. Ta oli
suur avastaja: juba enne oma kahekümnendat sünnipäeva oli ta leidnud otsetee Norrast
Gröönimaale