Ärkamisaeg ja Eesti esimesed mittekutselised heliloojad
õppetöö kestis kolm aastat.
Seminari pääsemiseks nõuti kirikuõpetajasoovitust ja kihelkonnakooli lõputunnistust.
Ülalpidamiskuludeks tuli maksta 3540 õppematerjalide eest 1015 rubla.Õpetust anti
saksa keeles olulised olid muusika ja pedagoogika Aastal 1871 muudeti töökorraldust
ja õpilasi hakati vastu võtma igal aastal. Õppeaega pikendati kolmelt aastalt
neljale.Seminari juures korraldati ka esimesed täienduskursused.
8.Eesti esimesed mittekutselised heliloojad:
-Aleksander Kunileid Saebelmann ( 22. XI 1845 27. VII 1875) Helilooja. Eesti
rahvusliku heliloomingu rajaja, kelle koorilaulud olid esimesed eesti heliteosed.
Sündis Pärnumaal Audru vallas köstrikooli õpetaja peres. Esimese õpetuse ja
klaverimänguoskuse sai isalt. Pärast Karksi kihelkonnakooli lõpetamist omandas
muusikalise hariduse Janis Cimze seminaris Valgas, mille lõpetas 1868. aastal ning
töötas seejärel samas õpetajana
annaabi.ee 
